“Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine
2021–2027“ on kinnitatud

Maaeluminister kinnitas käskkirjaga 15.01.2021 nr 1.1-2/7 programmi „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“.


Programmis „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021–2027“ (edaspidi programm) kirjeldatakse eelmise programmi „Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014–2020“ tulemusi, Eesti põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside olukorda ja lahendamist vajavaid probleeme, sätestatakse programmi eesmärgid ja nende täitmiseks vajalikud tegevused.

 

Programmi koostamine lähtub vajadusest tagada Eesti päritolu põllumajandus-kultuuride geneetiliste ressursside säilimine ja kasutamine, jätkates 2014–2020 programmi tegevustega

ja pöörates suuremat tähelepanu geneetilise ressursi kasutamisele ning kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamisele.

 

Programmiga täidetakse Eesti Vabariigile välislepingutest tulenevaid kohustusi.  Nendeks lepinguteks on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Convention on Biological Diversity, CBD), ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (The Food and Agriculture Organization of the United Nations, FAO) põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside komisjoni (Commission on Plant Genetic Resources for
Food and Agriculture, CGRFA) kinnitatud põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise teine globaalne tegevuskava (Second Global Plan of Action for Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, 2. GPA) ning rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping (International Treaty on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture
, ITPGRFA).

 

Programm panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030“ eesmärkide saavutamisse,
olles otseselt seotud tegevussuunaga „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ ning kaudselt lõimuvate tegevussuundadega „Põllumajanduskeskkond“, „Taimetervis, loomade tervis ja heaolu“, „Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine“ ning „Maa- ja rannapiirkondade areng“. Programmi tegevused on suunatud järgmise eesmärgi 
täitmisse: põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv.

 

Programm on aluseks maaeluministri 10. detsembri 2019. aasta käskkirjaga nr 175 kinnitatud programmi „Sordiaretusprogramm aastatel 2020–2030” edendamisele, mis on seotud Eesti sordiaretuse jätkusuutliku arengu ja olemasolevate sortide säilitusaretuse tagamisega, tervisliku ja ohutu toiduga, loodus- ja keskkonnaressursside säästliku kasutamisega, elurikkuse säilitamisega ning kliimamuutuste leevendamise ning nendega kohanemisega.

Programmi täitjateks on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamisega tegelevad teadus- ja arendusasutused:

1. Eesti Taimekasvatuse Instituut (edaspidi ETKI) – tera- ja kaunviljade, heintaimede, köögiviljade ning õlikultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine ex situ geenipangas, kartuli ja aiakultuuride in vitro säilitamine. Taimede geneetiliste ressursside alases rahvusvahelises koostöös osalemine ja Euroopa-sisese koostöö koordineerimine;
2. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus (edaspidi EMÜ PKI Polli) – puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine kollektsioonaedades.
3. Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Botaanikaaed (edaspidi TÜBA) – ravim-, maitse ja ilutaimede geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine kollektsioonaedades.

Scroll to Top