TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL
kEEMIA JA BIOTEHNOLOOGIA INSTITUUT

TTÜ loodusteaduskonna keemia ja biotehnoloogia instituudi geenitehnoloogia osakonna taimegeneetika töörühm osaleb geneetilise ressursi kogumise, säilitamise ja uurimise programmis teraviljasortide ja –liinide kogumise, säilitamise ja analüüsimisega.

Töögrupi teadusliku uurimistöö teemaks on taimehaiguste suhtes resistentsust tagavate geenide identifitseerimine nisu genoomis. Teadustöö käigus saadakse uusi nisu genotüüpe, mis kannavad erinevaid, ka senitundmatuid resistentsusgeene ja nende kombinatsioone. Saadud genotüüpide valim pakub teoreetilist huvi taimegeneetikutele ja on originaalseks lähtematerjaliks aretuses. Geenipanka üleantavaid säilikuid iseloomustatakse molekulaarsete markerite ja morfoloogiliste tunnuste põhjal. Samuti analüüsitakse geenipangas juba varem esindatud erinevaid nisu genotüüpe, iseloomustamaks nisu genoomis leiduvaid variatsioone.
TTÜ keemia ja biotehnoloogia instituut osaleb programmis teraviljasortide ja –liinide kogumise ja molekulaarse analüüsimisega.


Viimaste aastate olulisemaid tulemusi:

  1. Fenotüpiseeriti ja genotüpiseeriti suvinisusordi ’Mooni’ jahukastekindlate derivaatide (kannavad 4A kromosoomil kas 3 Mb pikkust või lühikest, 480 Kb pikkust militinae (nisu sugulasliik) introgressiooni) ja talinisusortide ’Fredis’, ’Ruske’, ’Donskaya polykarlikovaja’ ja ’Širvinta’  ristamiste järglasi eesmärgiga valida välja parendatud haiguskindlusega talinisu kasvuviisiga genotüübid. Sordivõrdlusesse on antud üks fenotüpiseeritud ja genotüpiseeritud suvinisu tüüpi ’Mooni’ derivaat ja ETKI-le
    on üle antud veel kaks T. militinae fragmenti kandvat genotüüpi (1 suvi- ja 1 talinisu).

    2. Töörühma kollektsiooni 350 topelthaploidsest (DH) nisuliinist on Geenipanka antud 20 DH liini. Kõik selle populatsiooni liinid kannavad erinevaid introgressioone nisu sugulasliigilt T. militinae, mis on väga paljude nisu patogeenide suhtes täiesti resistentne. Need nisu genotüübid on molekulaarsete markerite abil genotüpiseeritud. Varasemate ja 2019 a. põldkatsetega  on lisaks iseloomustatud DH liinide jahukaste-, leherooste- ja lehelaiksuskindlust ning mõningaid taimede morfoloogilisi tunnuseid. 2019. a. fenotüpiseeriti (koostöös ETKIga) ja genotüpiseeriti veel 38  DH liini.

See töö annab uudsed haiguskindlad fenotüpiseeritud/genotüpiseeritud liinid, mis on kasutatavad aretuses (eelaretus, seega on siia kaasatud ka sordiaretusprogramm).
Majanduslikst aspektist huvipakkuvad ning iseloomustatud liinid antakse geenipanka.

Kontaktid:

 

Tallinna Tehnikaülikool

loodusteaduskond
keemia ja biotehnoloogia instituut
geenitehnoloogia osakond

Akadeemia tee 15 
12618 Tallinn

Telefon: 620 4427
E-post: kadri.jarve@taltech.ee 

Inimesed:

Kadri Järve,PhD
vanemteadur

Tel: 620 4427
E-post: kadri.jarve@taltech.ee

TTÜ KBI geenitehnoloogia osakonna taimegeneetika töörühma poolt täidetavad projektid: 
RP14037
“Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine aastatel 2014-2020”, projekti juht Kadri Järve Tallinna Tehnikaülikool, keemia ja biotehnoloogia instituut
RP14038
Sordiaretusprogramm 2010-2019: “Molekulaarsete ja koekultuurimeetodite rakendamine sordiaretuses ja taimse materjali analüüsis“, projekti juht Kadri Järve Tallinna Tehnikaülikool, keemia ja biotehnoloogia instituut
IUT19-3
“Taim-patogeen molekulaarsed interaktsioonid   (1.01.2014−31.12.2019)”, Maria Cecilia Sarmiento Guerin/ Erkki Truve, Tallinna Tehnikaülikool, Keemia ja biotehnoloogia instituut.

Taimegeneetika töörühm (vasakult)

Galina Sokolova, Kadri Järve, Irena Jakobson, Hilma Peusha.

Saatke meile kiri

    Galerii:

    Meedia:

    Teadusseminar „Welfare’s Disincentive for the Youth: Evidence from Danish Administrative Panel Data”.

     Kolmapäeval, 11. detsembril  kell 16-17 toimub ruumis SOC-417 majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadusseminar: Welfare’s Disincentive for the Youth: Evidence from Danish Administrative Panel Data

    Ettekande teeb: Olivier Bargain (University of Bordeaux)

    Kokkuvõte inglise keeles: 

    Age conditions are frequently encountered in policy rules, lending themselves to regression discontinuity designs (RDD). Yet, age is a specific forcing variable and several issues may arise. We address them using a panel administrative dataset covering the whole Danish population. We focus on the sharp increase in social assistance levels at age 25 during the period 2000-06. Cross-sectional RDD based on age variation points to a significant effect of welfare payments on the employment level of high-school dropouts at 25. Using the panel dimension, we validate this result while unveiling the dynamics underlying the RDD estimate. First, we show that the effect is not much affected by business cycles or cohort effects. Then, we track different cohorts as they pass through the discontinuity and confirm the interpretation in terms of an adverse employment effect. The timing of adjustment is well identified and does not invalidate the RDD approach. Only two-thirds of the effect is attributable to transitions from work to welfare, while another third is due to a reduced entry on the labor market, with potentially different policy implications. Finally, we provide heterogeneous estimates of the employment response along the earnings distribution, confirming that high responses are concentrated at very low earnings levels, which is a crucial input for optimal tax-benefit designs.

    Majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi teadusseminarid toimuvad tavaliselt kuu teisel ja neljandal kolmapäeval. Seminarid on avatud ning nende eesmärgiks on ettekannete arutelu ja teaduskoostöö edendamine. Ettekanne kestab 45 minutit, millele järgneb veerandtunnine arutelu. Seminar on tavaliselt inglise keeles. Küsimuste korral pöörduda prof. Karsten Staehri poole, karsten.staehr@taltech.ee.

     

    Uudised, teated ja postitused:

    Osalejate rubriigid:
    Scroll to Top