TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED

OLULISEMAD TEGEVUSED

  • Geneetiliste ressursside säilitamise programmi raames toimub Eestis aretatud ilutaimede sortide ja aretiste identifitseerimine, kogumine, säilitamine, fenotüübiline iseloomustamine, haiguskindluse hindamine ning saadud andmete dokumenteerimine.
  • Maitse- ja ravimtaimede liikide kollektsiooni säilitamine ex situ, valitud taimeliikide keemilise koostise (toimeaine) ja ravimomaduste uurimine koostöös TÜ Farmaatsia Instituudiga.
  • Elektrooniliste ja internetipõhiste andmekogude haldamine ja täiendamine, kuhu kantakse 
    uued ja vanad kindla asukohaga sordid ning uurimise all olevad ravim- ja maitsetaimede liigid.
  • Pidev koostöö ja infovahetus sordiaretajate ja -kollektsionääridega, erinevate kultuuride seemikute vaatlemine, perspektiivsete aretiste hindamine ja kirjeldamine, ekspeditsioonide korraldamine sortide kogumiseks ja varusäilikute leidmiseks, erakogude inventeerimine.
  • Dekoratiivtaimede sordilise materjali vegetatiivne paljundamine, varusäilikute säilitamine erinevates kollektsioonides, taimse materjali vahetus.
  • Kohalike sortide tutvustamine ja propageerimine: teavitusürituste korraldamine, teabematerjalide ja publikatsioonide koostamine, kodulehe haldamine, säilitatud taimesortide ja rahvaaretiste kättesaadavaks tegemine õppetööks ja mittetulunduslikel eesmärkidel teistele kasutajatele.
  • Osalemine rahvusvahelises koostöös: taimede geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogrammi ECPGR raames maitse- ja ravimtaimede säilitamine, uurimine ja iseloomustamine; rahvusvaheliste andmebaaside täitmine.

Ilutaimede sordiaretuse algus Eestis

Dekoratiivtaimede sordiaretust Eestis alustas Räpina Aianduskooli õpetaja ja sireliaretaja Adolf Vaigla 1946. aastal. 1947. aastal alustati sordiaretust ka Eesti NSV TA Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaalis. Kuni selle ajani ei olnud Eestis dekoratiivtaimede aretustööga nimetamisväärselt tegeletud. 

20. sajandi teisel poolel aretati dekoratiivtaimede kohalikke sorte peamiselt Tallinna Botaanikaaias. 
Uute sortide aretamise peamisteks meetoditeks olid hübridiseerimine ja selektsioon, kusjuures tähelepanu pöörati ka hübriidseemikute agrotehnikale.

Botaanikaaedade ja raamatukogude arhiivide uurimisel leidsime hulgaliselt informatsioonilisi viiteid, et paralleelselt sordiaretustööga teadusasutustes käis dekoratiivtaimede sordiaretus ka eraaedades.

Täisväärtusliku informatsiooni saamiseks oleme kontakteerunud paljude aretajate ja kollektsionääridega. Eraaednike kogudega tutvumise tulemusel ja nende poolt saadud informatsiooni alusel oleme teinud järelduse, et sordiaretus eraaedades sai hoo sisse 20. sajandi teisel poolel.

Peamised taimekultuurid, mida kasutati aretustöös on olnud Anemone L., Begonia ×tuberhybrida Voss, Clematis L., Dahlia Cav., Dianthus L., Gladiolus L., Hemerocallis L., Hippeastrum Herb., Iris L., Lilium L., Narcissus L., Paeonia L., Potentilla L., Primula L., Rosa L., Sempervivum L., Syringa L., Tulipa L., paljud teised sibullilled, kõrrelised, leht- ja okaspuud. Kirjalike allikate põhjal võib järeldada, et arvestatav osa sorte on juba ammu hävinud, kuid informatsioon nende aretamisest on avaldatud ja dokumenteeritud erinevates publikatsioonides.

Ilutaimede sordiaretuse tulemused
Erakogude inventeerimise ja raamatukogude arhiivide uurimise tulemusena on leitud üle 1300 Eestis aretatud ilutaime sordi ja aretise, nendest kindla kasvukohaga tänapäeval on 720 sorti. Kogutud andmete põhjal on fikseeritud paljude sortide tänapäevane kasvukoht ning need sordid on kantud dekoratiivtaimede geneetilise ressursi andmebaasi. Samuti on koostatud koondnimekiri, mis annab küllalt kokkuvõtliku pildi ilutaimede sordiaretuse ajaloost Eestis, olles samas kindlasti üheks oluliseks dokumendiks, mille alusel senini leidmata sorte otsida.

Dekoratiivtaimede aretustöö jätkub eraaedades ka tänapäeval. Aretustöö käigus saadavad erinevate kultuuride seemikud on pideva vaatluse all. 
Peamised taimekultuurid, mida kasutatakse tänapäeval aretustöös on Clematis L., Hemerocallis L., Paeonia L., Potentilla L., Primula L. ja Rosa L..
TÜ botaanikaaia ja sordiaretajate vahel toimub pidev koostöö ja infovahetus.

Registreeritud sordid
Päris paljud sordid on jõudnud nii eesti kui ka maailma sordiregistritesse. Eestis Põllumajandusametis on registreeritud 129 elulõnga- ja 15 roosisorti. Rahvusvahelises elulõngaregistris (The International Clematis Register and Checklist) on 156 elulõngasorti, mis kuuluvad aretajatele Uno Kivistik, Eino Kala ja Erich Pranno.
14 Adolf Vaigla sirelisorti võib leida sirelisortide rahvusvahelisest registrist, mida peetakse Hamiltonis (Kanada) asuvas Kuninglikus Botaanikaaias. Rahvusvahelises liiliaregistris on esindatud 7 Vera Jessinovskaja liiliasorti. Edna Kõivu gladioolisort ’Väike Robi’ (’Edna Kõiv’, ’Edna’) on kantud Põhja-Ameerika Gladioolinõukogu registrisse. Tallinna Botaanikaaias aretatud Aili Süvalepa gladioolisort ’Sinilind’ on registreeritud Moskva Peabotaanikaaias. Autoritunnistuse on saanud 8 priimula- ja 3 roosisorti.

Ilutaimede sortide säilitamine Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja mujal Eestis
Käivitatud riikliku programmi jooksul on soetatud ja istutatud Tartu Ülikooli Botaanikaaia taimekollektsioonidesse üle 400 ilutaimede sordi, nendest suuremad on iirise (77), liilia (38), elulõnga (37), ülase (33), roosi (51), päevaliilia (23), sireli (18) ja mägisibula (9) kollektsioonid. Tallinna Botaanikaaia kogudes on 93 eesti sorti, nendest suuremad on roosi (41), ülase (18) ja liilia (10) kollektsioonid. Erakollektsioonides on tänapäeval üle 700 sordi ning levinumad ja tuntumad sordid võivad esineda mitmes aias. Elulõnga, iirise, liilia, mägisibula, päevaliilia, põõsasmarana, priimula, roosi ja sireli kollektsioonid on suuremad eraaedades.

 KONTAKT

Tartu Ülikooli botaanikaaed

Lai 38,
51005 Tartu

Telefon: 737 6180
E-post: juri.sild@ut.ee

 

Jüri Sild
juhataja, M.Sc.

Tel: 5557 5462
E-post: juri.sild@ut.ee

 

Olesja Escuer
aednik, M.Sc.

E-post: olesja.escuer@ut.ee

Saatke meile kiri

    Galerii:

    Meedia:

    Näitus “Käbide salajane elu”

    Tartu Ülikooli botaanikaaia näitusel “Käbide salajane elu” on vaatamiseks välja pandud erinevad käbid mändidest mammutipuuni.
    2. detsembrist 2019 – 5. jaanuarini 2020 on Tartu Ülikooli botaanikaaias võimalik vaadata näitust “Käbide salajane elu”. Näitusel selgub, mis on üldse käbi, kas kõik käbid näevad käbi moodi välja, kas kõik käbid ikka on käbid? Näitusel saab vaadata erinevaid paljasseemnetaimede käbisid alates kuuskedest-mändidest kuni mammutipuuni välja. 
    Näitus on botaanikaaia õppeklassis avatud iga päev kl 10-17. Sissepääs botaanikaaia piletiga. Jõulupühade ajal 24.-26. detsember on botaanikaaed suletud.
    Lisainfo:
    Tartu Ülikooli botaanikaaed
    tel 737 6180
    www.botaanikaaed.ut.ee

    Uudised, teated ja postitused:

    Scroll to Top