Geneetiliste ressursside programmi täitjate 2021. a aruanded
Programmi täitmine loob eeldused põllumajanduskultuuride kohalikku päritolu geneetiliste ressursside kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks nii elurikkuse hoidmiseks, kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, toidujulgeoleku tagamiseks ning kultuuripärandi säilitamiseks.
Programmi täitjateks on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamisega tegelevad teadus- ja arendusasutused:
1. Eesti Taimekasvatuse Instituut: tera- ja kaunviljade, heintaimede, köögiviljade ning õlikultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine ex situ geenipangas, kartuli ja aiakultuuride in vitro säilitamine. Taimede geneetiliste ressursside alases rahvusvahelises koostöös osalemine ja Euroopasisese koostöö koordineerimine.
2. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus; puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine kollektsioonaedades.
3. Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Botaanikaaed: ravim-, maitseja ilutaimede geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine kollektsioonaedades.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipank ja taimebiotehnoloogia osakond
“Tera- ja kaunviljade, heintaimede, köögiviljade ning õlikultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine ex situ geenipangas, kartuli ja aiakultuuride in vitro säilitamine”.
Seemnete kollektsioonis on sügavkülmikutes pikaajalisel säilitamisel 3055 säilikut ning külmkappides 290 Tallinna Tehnikaülikoolilt saadud säilikut. Koekultuuride kollektsioonis on 415 kartulisäiliku 637 klooni. Lisaks kartulitele säilitatakse kollektsioonis ka aiakultuure ja ilutaimi. Kollektsioonide elujõulisena hoidmiseks kontrolliti seemnete idanevust.
Paljundati ja uuriti: 1) loodusest kogutud hariliku aruheina, kink-aruheina, lutserni, loodtimuti ja randristiku säilikuid; 2) hobikasvatajatelt kogutud tomati, aed- ja põldoa, aedherne ning kaalika kohalikke sorte; 3) Vavilovi nim ülevenemaalisest geneetiliste ressursside instituudist saadud Eesti päritolu suviviki ja läätse säilikuid ning era- ja avaliku sektori koostööprojekti raames teiste riikide geenipankadest tellitud karjamaa-raiheina säilikuid.
Kartuli koekultuuritaimede iseloomustamiseks kasvatati põllul meristeemtaimedest 117 ja mugulatest 121 säilikut, mida kirjeldati vastavalt ECPGR kartulisäilikute kirjeldamise juhisele. Koostöös Tartu Ülikooli teadlastega uuriti katsepõllul 33 kartulisäilikut, mille hulgas oli lehemädanikukindlaid ja lehemädanikule vastuvõtlikke, ja mõõdeti nende õhulõvede avatust.
Vegetatiivselt paljunevate aedviljade kollektsioonis kasvatati Sangaste, Kolkja, Viidu ja Tarvastu koduaedadest kogutud sibulasorte ning Taani Seed Savers kollektsiooni kuuluvat Eesti küüslaugusorti.
Vastavalt tellimustele väljastati geenipangast Standardse materjali üleandmise kokkuleppe (Standard Material Transfer Agreement, SMTA) alusel 143 säilikut teadusasutustele, sordiaretajatele, maamajanduskoolidele ja muuseumidele järgmistesse riikidesse: Eesti, India, Iraan, Jaapan, Läti, Norra, Prantsusmaa, Rootsi, Taani ja Valgevene.
Koostöös Tartu Ülikooli botaanikaaia ja Tallinna botaanikaaiaga korraldati kaks näitust, Eesti Vabaõhumuuseumi ja MTÜ Maadjas esindajatega inventeeriti koduaedu, EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskusega avaldati artikkel maguskirsi S-lookuse alleelidest maguskirsi geneetilistel ressurssidel.
Täideti rahvusvahelised küsimustikud: 1) kartuli säilitamise ülemaailmne strateegia; 2) rahvusvahelise geneetiliste ressursside lepingu täitmine (First report on Compliance of ITPGRFA).
Tervikaruande avamiseks kliki aruanne
Eesti Maaülikooli Polli Aiandusuuringute Keskus
„Puuvilja ja marjakultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine kollektsioonaedades.“
Eesmärgiks on puuvilja- ja marjakultuuride Eesti päritolu või meil hästi kohanenud geneetilise ressursi kui elurikkuse olulise osa ja kultuuriväärtuse kogumine, säilitamine, uurimine, kasutamine ja sellekohase teabe levitamine.
Korraldati mitmeid ekspeditsioone: Rootsitalu, Veskimäe, Kastre vald; Palmse mõisa õunaaed, 2022. aasta sügiseks on planeeritud aias uus külastus, sortide määramiseks; Raimu Aasa kollektsioon; Martin Liiase kollektsioonaed; Jaaguri talu, Kibuna, Harju maakond.
Polli aiandusuuringute keskuse kollektsioonistandikes on kokku 801 säilikut, sh 347 õunapuu, 69 pirnipuu, 65 ploomipuu, 48 maguskirsipuu, 12 hapukirsipuu, 26 maasika, 16 vaarika, 10 sinise kuslapuu, 25 pihlaka, 6 toompihlaka, 3 pampli, 52 musta sõstra, 17 punase sõstra, 10 valge sõstra, 28 karusmarja, 14 astelpaju, 1 mustika, 3 kuldsõstra ning 49 õunapuu pookealust.
Andmebaasi on sisestatud 379 Eesti päritolu või meil hästi kohanenud puuvilja- ja marjasordi ja aretise andmed.
Kollektsioonis on kokku 156 Eestis aretatud sorti, sh 59 õunapuu, 10 pirnipuu, 24 maguskirsipuu, 25 ploomipuu (k.a. maasordid), 3 maasika, 6 vaarika, 14 musta sõstra, 2 punase sõstra, 2 valge sõstra, 7 karusmarjasorti ja 6 õunapuu pookealuse sorti. Lisaks on kollektsioonis 107 õunapuu, 35 pirnipuu, 4 musta sõstra ja 12 õunapuu pookealuse ning 1 pirnipuu pookealuse Eesti päritolu aretis.
Internetipõhine puuvilja- ja marjakultuuride sordivaramu on nähtaval aadressil http://sordivaramu.emu.ee/
Viidi läbi fenoloogilisi vaatlusi, koguti andmeid talvekindluse, taimehaigustele vastupidavuse, saagikuse kohta ja tehti biokeemilisi analüüse. Tulemused on läbi töötatud ja koostatuid kokkuvõtted.
Säilikuvahetus teadus- ja arendustegevuseks, õppetööks ning sordiaretuseks oli tagatud vastavalt rahvusvahelistele lepetele ja protseduurireeglitele.
Tervikaruande avamiseks kliki aruanne.
Tartu Ülikooli botaanikaaed
“Ravim-, maitse ja ilutaimede geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine kollektsioonaedades.”
Kultuurtaimede metsikute sugulasliikide seemnete kogumiseks korraldati ekspeditsioonid Kagu-Eestisse ja Hiiumaale, mille käigus koguti 11 liigi seemneid.
Korraldati 5 ekspeditsiooni ilutaimede erakogude inventeerimiseks, mille käigus tutvuti uute floksi- ja pojengiaretistega ning leht- ja okaspuuvormidega.
Ilutaimede kollektsioon täienesi 15 uue säiliku võrra. Uued säilikud istutati dendroparki, pojengi-, roosi-, elulõnga- ja nõmmeaeda. Ravimtaimede kollektsiooni istutati kolm uut liiki. Säilikute osaline süsteemne uuendamine toimus elulõngaaias, iiriste ja ravimtaimede kollektsioonides ning 6 säilikut istutati paljundusosakonnast püsikollektsioonidesse.
Erakollektsioonides hoiustatakse 458 kohalikku päritolu ilutaimede sorti/aretist. TÜ botaanikaaia kollektsioonides hoitakse vähemalt kahes korduses 154 ilutaimede ning 76 ravim- ja maitsetaimede säilikut. Eesti looduslike taimede kollektsioonis säilitatakse 70 kultuurtaimede metsiku sugulasliiki, nendest 9 liiki
on esindatud botaanikaaias kahes korduses.
Roosi- ja elulõngasortidel hinnati talve- ja haiguskindlust. 55 roosi säilikul hinnati tahmlaiksuse ja jahukaste esinemist ning 46 elulõnga säilikul hinnati närbumistõve ja jahukaste esinemist.
FAO kolmanda ülemaailmse taimede geneetiliste ressursside aruande (The Third Report on the State of the World’s Plant Genetic Resources for Food and Agriculture) täitmine ningravim- ja maitsetaimede andmete esitamine.
Tervikaruande avamiseks kliki aruanne .