Põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss
Kui supermarketite riiulid on viimaste kümnenditega näiliselt aina kirjumad, siis tarbimine on liikunud järjest kaugemale looduslikust mitmekesisusest.
Õunad, nagu paljud teised viljad, on hea näide, kuidas muutuv kliima ja inimtegevus ei ole puuvilja ainus vaenlane.
Maaeluminister Arvo Aller kinnitas põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumist, säilitamist ja kasutamist edendava programmi aastateks 2021–2027.
Põllumajanduskultuuride geneetilisel ressursil on oluline osa elurikkuse ja kultuuripärandi säilitamises.
Järgneva seitsme aasta jooksul on kavas suuremat tähelepanu pöörata geneetilist ressurssi puudutavale teavitustegevustele ja vanade sortide kasutamise laiendamisele.
Taimekasvatuse Instituudi geenipank korraldas ekspeditsiooni Hiiumaa laidudele. Seemnete kogumise sihtkohtadeks oli Kõrgelaid, Hanikatsi, Saarnaki ja Kaevatsi. Ekspeditsioonil osalesid heintaimede aretajad Ants Bendre ja Sirje Tamm ning geenipanga juhataja Külli Annamaa. Laidudelt koguti keraheina, põldtimuti, loodtimuti, aas-rebasesaba, sinihelmika seemneid.
NordGen on Põhjamaade geenipank ja geneetliste ressursside alaste teadmiste keskus. Peahoidlas Alnarpis hoiustatakse ligemale 33 000 säilikut, mis aitavad kaasa kohanemisele muutuvate kliimatingimustega täna ja tulevikus.
Alates 3. juulist võetakse senise andmekogu SESTO asemel kasutusele Põhjamaaade ja Baltimaade Geenpankade Informatsioonisüsteem (GENBIS).
Maaeluminister Arvo Aller avas täna Jõgeval Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) värskelt renoveeritud ja sisustatud laborihoone. Renoveeritud laborihoone on kingitus ETKI 100. sünnipäevaks. „Meid viivad edasi innovatsioon, teadus- ja arendustöö, milleks peavad olema sobivad tingimused.… Loe edasi
Andmehalduse süsteemis säilitatakse geenipankade kogude informatsiooni iga hoiustatud seemnekoti või taime kohta.