Tartu Ülikooli botaanikaaias on avatud näitus „Pilguheit seemnete salailma“.
Näitusel eksponeeritakse erinevaid taimeseemneid ja laste poolt seemnetest meisterdatud fantaasiarikkaid kunstiteoseid.
Tutvustatakse seemnete idanemise protsessi, nende levimise viise ja kasutamist.
Näituse külastamise ajal antakse ülevaade Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipanga tegevusest.
Tartu Ülikooli botaanikaaia roosi- ja elulõngapäeval olid külalisteks tuntud roosi- ja elulõngakasvatajad Christi Unt ja Taavi Kivistik.
Christi Unt on Roosoja talu perenaine, kelle rosaariumis on esindatud üle 400 roosisordi (www.roos.ee).
Bioloogilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks on oluline lisaks geenipangas ja põldkollektsioonides säilitada geneetilisi ressursse ka looduslikes kasvukohtades (in situ).
ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) geneetiliste ressursside komisjon on soovitanud riikidel koostada tegevuskavad rahvaselektsioonsortide ja kultuurtaimede metsikute sugulasliikide (crop wild relatives) in situ säilitamiseks.
Eesti Taimekasvatuse Instituudi geenipanga ja köögiviljade aretusrühma töötajad külastasid Karula rahvuspargis Rebasemõisa külas Valgamaal asuvat Oüd Vanaema Aed.
Kuigi Vanaema Aed on kolimisjärgus, tutvustas perenaine Tiia Morfin aeda, milles kasvab juba arvukalt nii aiavilju, maitse- ja ravimtaimi kui ka põliseid aialilli.
Kui supermarketite riiulid on viimaste kümnenditega näiliselt aina kirjumad, siis tarbimine on liikunud järjest kaugemale looduslikust mitmekesisusest.
Õunad, nagu paljud teised viljad, on hea näide, kuidas muutuv kliima ja inimtegevus ei ole puuvilja ainus vaenlane.
Taimekasvatuse Instituudi geenipank korraldas ekspeditsiooni Hiiumaa laidudele. Seemnete kogumise sihtkohtadeks oli Kõrgelaid, Hanikatsi, Saarnaki ja Kaevatsi. Ekspeditsioonil osalesid heintaimede aretajad Ants Bendre ja Sirje Tamm ning geenipanga juhataja Külli Annamaa. Laidudelt koguti keraheina, põldtimuti, loodtimuti, aas-rebasesaba, sinihelmika seemneid.
