Kui supermarketite riiulid on viimaste kümnenditega näiliselt aina kirjumad, siis tarbimine on liikunud järjest kaugemale looduslikust mitmekesisusest.
Õunad, nagu paljud teised viljad, on hea näide, kuidas muutuv kliima ja inimtegevus ei ole puuvilja ainus vaenlane. Sageli on pea sama palju seda tarbijate iluideaal ning tõrksus mitmekesise, mitte alati täiusliku välimusega vilja vastu.
Oli aeg, mil läikiv, sümmeetrilise kuju ja kauni tumepunase värvusega õun nimega Red Delicious oli USA õunaturu liider, moodustades kuni 90% riigi õunatoodangust.1 Sort oli hea täpselt selles, milleks ta oli loodud: vili oli silmatorkav, alati ühelaadse välimusega, ja mis kõige tähtsam, kõva koorega, võimaldades transportimist tuhandete kilomeetrite kaugusele ja kuudepikkust säilivust.
Mida see õun ei olnud ega ole siiani – see ei ole maitsev. Ei olegi selleks aretatud. Nüüdseks on Red Delicious juba üle kümnendi olnud ameeriklastele naljanumber:2 isu ei ärata ta kelleski ning internetist võib leida loendamatuid õuna maitseomaduste kirjeldusi alustades „pappkastist“ ja lõpetades „tapeediliimiga“.
Artikli lugemiseks kliki Kuidas maitseb kliimamuutus ehk Olukorrast õunariigis — Sirp