TARTU ÜLIKOOL
loodusmuuseum ja botaanikaaed
OLULISEMAD TEGEVUSED
- Geneetiliste ressursside säilitamise programmi raames toimub Eestis aretatud ilutaimede sortide ja aretiste identifitseerimine, kogumine, säilitamine, fenotüübiline iseloomustamine, haiguskindluse hindamine ning saadud andmete dokumenteerimine.
- Maitse- ja ravimtaimede kollektsiooni säilitamine ex situ, valitud taimeliikide keemilise koostise (toimeaine) ja ravimomaduste uurimine koostöös TÜ farmaatsia instituudiga.
- Kultuurtaimede metsikute sugulasliikide kogumine ja säilitamine.
- Elektrooniliste ja internetipõhiste andmekogude haldamine ja täiendamine, kuhu kantakse uued ja vanad kindla asukohaga sordid ning uurimise all olevad ravim- ja maitsetaimede.
- Pidev koostöö ja infovahetus sordiaretajate ja -kollektsionääridega, erinevate kultuuride seemikute vaatlemine, perspektiivsete aretiste hindamine ja kirjeldamine, ekspeditsioonide korraldamine eraaedade inventeerimiseks ja varusäilikute leidmiseks.
- Dekoratiivtaimede sordilise materjali vegetatiivne paljundamine, varusäilikute säilitamine erinevates kollektsioonides, taimse materjali vahetus.
- Kohalike sortide tutvustamine ja propageerimine: teavitusürituste korraldamine, teabematerjalide ja publikatsioonide koostamine, kodulehe haldamine, säilitatud taimesortide ja rahvaaretiste kättesaadavaks tegemine õppetööks ja mittetulunduslikel eesmärkidel teistele kasutajatele.
- Osalemine rahvusvahelises koostöös: taimede geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogrammi ECPGR raames maitse- ja ravimtaimede säilitamine, uurimine ja iseloomustamine; Põhja- ja Baltimaade geenipankade GeNBIS andmehaldussüsteemi andmebaasi haldamine ja täitmine.
Ilutaimede sordiaretuse algus Eestis
Dekoratiivtaimede sordiaretust Eestis alustas Räpina Aianduskooli õpetaja ja sireliaretaja Adolf Vaigla 1946. aastal. 1947. aastal alustati sordiaretust ka Eesti NSV TA Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaalis. Kuni selle ajani ei olnud Eestis dekoratiivtaimede aretustööga nimetamisväärselt tegeletud.
20. sajandi teisel poolel aretati dekoratiivtaimede kohalikke sorte peamiselt Tallinna Botaanikaaias. Uute sortide aretamise peamisteks meetoditeks olid hübridiseerimine ja selektsioon, kusjuures tähelepanu pöörati ka hübriidseemikute agrotehnikale.
Botaanikaaedade ja raamatukogude arhiivide uurimisel leidsime hulgaliselt informatsioonilisi viiteid, et paralleelselt sordiaretustööga teadusasutustes käis dekoratiivtaimede sordiaretus ka eraaedades.
Täisväärtusliku informatsiooni saamiseks oleme kontakteerunud paljude aretajate ja kollektsionääridega. Eraaednike kogudega tutvumise tulemusel ja nende poolt saadud informatsiooni alusel oleme teinud järelduse, et sordiaretus eraaedades sai hoo sisse 20. sajandi teisel poolel.
Peamised taimekultuurid, mida kasutati aretustöös on olnud Anemone L., Begonia ×tuberhybrida Voss, Clematis L., Dahlia Cav., Dianthus L., Galanthus L., Gladiolus L., Hemerocallis L., Hippeastrum Herb., Iris L., Lilium L., Narcissus L., Paeonia L., Phlox L., Potentilla L., Primula L., Rosa L., Sempervivum L., Syringa L., Tulipa L., paljud teised sibullilled, kõrrelised, leht- ja okaspuud. Kirjalike allikate põhjal võib järeldada, et arvestatav osa sorte on juba ammu hävinud, kuid informatsioon nende aretamisest on avaldatud ja dokumenteeritud erinevates publikatsioonides.
Ilutaimede sordiaretuse tulemused
Erakogude inventeerimise ja raamatukogude arhiivide uurimise tulemusena on leitud üle 1500 Eestis aretatud ilutaime sordi ja aretise, nendest kindla kasvukohaga tänapäeval üle 700 sordi. Kogutud andmete põhjal on fikseeritud paljude sortide tänapäevane kasvukoht ning need sordid on kantud dekoratiivtaimede geneetilise ressursi andmebaasi. Samuti on koostatud koondnimekiri, mis annab küllalt kokkuvõtliku pildi ilutaimede sordiaretuse ajaloost Eestis, olles samas kindlasti üheks oluliseks dokumendiks, mille alusel senini leidmata sorte otsida.
Dekoratiivtaimede aretustöö jätkub eraaedades ka tänapäeval. Aretustöö käigus saadavad erinevate kultuuride seemikud on pideva vaatluse all. Peamised taimekultuurid, mida kasutatakse tänapäeval aretustöös on Clematis L., Galanthus L., Hemerocallis L., Lilium L., Paeonia L., Phlox L., Potentilla L., Primula L. ja Rosa L.. TÜ botaanikaaia ja sordiaretajate vahel toimub pidev koostöö ja infovahetus.
Registreeritud sordid
Päris paljud sordid on jõudnud nii eesti kui ka maailma sordiregistritesse.
Eesti Põllumajandusametis (https://portaal.agri.ee/avalik/#/sort) on registreeritud 135 elulõnga- ja 15 roosisorti. Rahvusvahelises elulõngaregistris (The International Clematis Register and Checklist; (https://www.clematisinternational.com/registrar.html#registrar) on 156 elulõngasorti, mis kuuluvad aretajatele Uno Kivistik, Eino Kala ja Erich Pranno. Viis Adolf Vaigla sirelisorti võib leida sirelisortide rahvusvahelisest registrist, mida peetakse Hamiltonis (Kanada) asuvas Kuninglikus Botaanikaaias (https://www.internationallilacsociety.org/wp-content/uploads/2023/03/ILS-register-updated-March-12-2023-final.pdf). Rahvusvahelises liiliaregistris on esindatud kaheksa Vera Jessinovskaja liiliasorti (https://www.rhs.org.uk/plants/pdfs/plant-register-supplements/lilies/lily-register-and-checklist.pdf). Edna Kõivu gladioolisort ’Väike Robi’ (’Edna Kõiv’, ’Edna’) on kantud Põhja-Ameerika Gladioolinõukogu registrisse (http://www.gladworld.org/registry.htm). Tallinna Botaanikaaias aretatud Alli Süvalepa gladioolisort ’Sinilind’ on registreeritud Moskva Peabotaanikaaias. Autoritunnistuse on saanud kaheksa priimula- ja kolm roosisorti. Pojengiaretajad Sulev Savisaar ja Marika Vartla registreerisid aastail 2023–2024 üheksa pojengisorti (https://americanpeonysociety.org/cultivars/peony-registry/).
Ilutaimede sortide säilitamine Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja mujal Eestis
Käivitatud riikliku programmi jooksul on soetatud ja istutatud Tartu Ülikooli botaanikaaia taimekollektsioonidesse üle 500 ilutaimede sordi, nendest suuremad on iirise (77), ülase (68), roosi (56), elulõnga (46), päevaliilia (31), floksi (29), liilia (28), okaspuude (27) ja sireli (24) kollektsioonid. Vähemalt kahes korduses hoitakse TÜ botaanikaaia kollektsioonides üle 170 sordi.
Tallinna Botaanikaaia kogudes on üle 100 kohaliku sordi, nendest suuremad on roosi (34), sireli (30), elulõnga (20), ülase (10), puittaimede (15) ja liilia (5) kollektsioonid. Erakollektsioonides on tänapäeval üle 700 sordi ning levinumad ja tuntumad sordid võivad esineda mitmes aias. Elulõnga, iirise, liilia, mägisibula, päevaliilia, põõsasmarana, pojengi, priimula, roosi, floksi, sireli, ülase ja sibullillede kollektsioonid on suuremad eraaedades.
TÜ botaanikaaia ravim- ja maitsetaimede kollektsioon
Ravimtaimeaias saab tutvuda paljude eesti rahvameditsiinis levinud taimedega ja nende raviomadustega ning samuti kohalike maitsetaimedega. Aia 130 ruutmeetrisel pinnal kasvab umbes 400 ravimtaimeliiki ja -sorti. Vabakujulistel peenardel näeb nii tuttavaid kui ka vähemtuntud looduslike liike ja ka kultuurtaimi. Taimed on paigutatud peenardele sugukondade kaupa. Sellest aianurgast võib leida 64 sugukonna esindajaid. Riikliku programmi raames toimub valitud ravimtaimede keemilise koostise (toimeaine) ja ravimomaduste uurimine Tartu Ülikooli farmaatsia instituudis.
TÜ botaanikaaia looduslike taimede kollektsioon
Eesti looduslikke taimeliike hakati botaanikaias kasvatama juba 19. sajandi alguses direktor Gottfried Albert Germanni algatusel, kes pidas oluliseks ka kohaliku floora tutvustamist. Kollektsiooni uuendati aastatel 2015–2018 ja valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. Osakonna 1200 ruutmeetril on taimed istutatud vabakujulistele ääristatud peenardele vastavalt looduslikele kasvukohtadele, mis jäljendavad meie mererannikut, raba, loopealset ning mitmesuguseid metsa- ja niidutüüpe. Samuti kasvab Eesti looduslike taimede osakonnas üle 100 Eesti looduskaitsealuse taimeliigi. Eesti kohalikeks liikideks loetakse enne 18. sajandi keskpaika meie alale jõudnud liike, mida on hinnanguliselt 1400 ning millest ülikooli botaanikaaias on esindatud umbes pool (700), sealhulgas looduskaitsealustest (tähisega LK) taimedest 110 liiki. Riikliku programmi raames säilitatakse kollektsioonis 78 kultuurtaimede metsikut sugulasliiki.
Geneetilise ressursi andmebaasid
Tartu Ülikooli botaanikaaia andmebaas „Otsi taime“ (Index Plantarum) kajastab botaanikaaia kollektsioonides kasvavaid ilutaimede sorte, maitse- ja ravimtaimi ning kultuurtaimede metsikuid sugulasliike – https://botaed.ut.ee/andmebaas/.
Eestis aretatud ilutaimede sortidega saab tutvuda ka Põhja- ja Baltimaade geenipankade GeNBIS andmehaldussüsteemi kodulehel – https://nordic-baltic-genebanks.org/gringlobal/search.
Kui te soovite rohkem teada kohalikest ilutaimede sortidest, siis allolevatel kodulehtedel saab leida rohkem infot kohalikest sordiaretajatest ja nende sortidest.
https://www.rosmakor.eu/raamat.php
https://sibullilled.ee/kataloog/et/
https://aed.aianduskool.ee/tutvustus/kollektsioonid/sirelid/
KONTAKT
Tartu Ülikooli botaanikaaed
Lai 38
51005 Tartu
Telefon: 737 6180
E-post: juri.sild@ut.ee
Tartu Ülikooli botaanikaaed
https://ut.ee/et/tartu-ulikooli-botaanikaaed
Tartu Ülikooli loodusmuuseum ja botaanikaaed
https://natmuseum.ut.ee/et
Botaanikaaia taimekogud
Jüri Sild
botaanikaaia juhataja, MSc
Tel: 5557 5462
E-post: juri.sild@ut.ee
Olesja Escuer
botaanikaaia aednik, PhD (põllumajandus)
E-post: olesja.escuer@ut.ee
Saatke meile kiri
Meedia:
Avati Eesti looduslike taimede osakond.
Aastatel 2015-2018 läbis Eesti looduslike taimede osakond põhjaliku uuenduskuuri, mis valmis Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks.
Osakonna 1200 ruutmeetril on taimed istutatud vabakujulistele ääristatud peenardele vastavalt looduslikult erinevatele kasvukohtadele, tänu millele saab iga külastaja lähemalt tutvuda erinevate metsa- ja niidutüüpidega ning teiste huvitavate eriilmeliste kasvukohtadega.
Kohaliku floora pärismaistest liikidest on esindatud ligi pooled ehk 700 liiki, sealhulgas looduskaitsealustest taimedest 110 liiki. Osakonnas säilitatakse enamust prioriseeritud nimekirjas olevatest kultuurtaimede metsikutest sugulasliikidest (crop wild relatives) riikliku programmi “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021-2027” raames.
Kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamise prioriteetsus sõltub liikide endeemilisusest, seisundist, levikust, ohustatuse tasemest, samuti samasse perekonda kuuluvate kultuurtaimeliikide tootmises ja sordiaretuses kasutamisest ning tähtsusest toidu- ja söödataimena.
Uudised, teated ja postitused: