TARTU ÜLIKOOLI BOTAANIKAAED

OLULISEMAD TEGEVUSED

  • Geneetiliste ressursside säilitamise programmi raames toimub Eestis aretatud ilutaimede sortide ja aretiste identifitseerimine, kogumine, säilitamine, fenotüübiline iseloomustamine, haiguskindluse hindamine ning saadud andmete dokumenteerimine.
  • Maitse- ja ravimtaimede liikide kollektsiooni säilitamine ex situ, valitud taimeliikide keemilise koostise (toimeaine) ja ravimomaduste uurimine koostöös TÜ Farmaatsia Instituudiga.
  • Elektrooniliste ja internetipõhiste andmekogude haldamine ja täiendamine, kuhu kantakse 
    uued ja vanad kindla asukohaga sordid ning uurimise all olevad ravim- ja maitsetaimede liigid.
  • Pidev koostöö ja infovahetus sordiaretajate ja -kollektsionääridega, erinevate kultuuride seemikute vaatlemine, perspektiivsete aretiste hindamine ja kirjeldamine, ekspeditsioonide korraldamine sortide kogumiseks ja varusäilikute leidmiseks, erakogude inventeerimine.
  • Dekoratiivtaimede sordilise materjali vegetatiivne paljundamine, varusäilikute säilitamine erinevates kollektsioonides, taimse materjali vahetus.
  • Kohalike sortide tutvustamine ja propageerimine: teavitusürituste korraldamine, teabematerjalide ja publikatsioonide koostamine, kodulehe haldamine, säilitatud taimesortide ja rahvaaretiste kättesaadavaks tegemine õppetööks ja mittetulunduslikel eesmärkidel teistele kasutajatele.
  • Osalemine rahvusvahelises koostöös: taimede geneetiliste ressursside Euroopa koostööprogrammi ECPGR raames maitse- ja ravimtaimede säilitamine, uurimine ja iseloomustamine; rahvusvaheliste andmebaaside täitmine.

Ilutaimede sordiaretuse algus Eestis

Dekoratiivtaimede sordiaretust Eestis alustas Räpina Aianduskooli õpetaja ja sireliaretaja Adolf Vaigla 1946. aastal. 1947. aastal alustati sordiaretust ka Eesti NSV TA Taimekasvatuse Instituudi Polli filiaalis. Kuni selle ajani ei olnud Eestis dekoratiivtaimede aretustööga nimetamisväärselt tegeletud. 

20. sajandi teisel poolel aretati dekoratiivtaimede kohalikke sorte peamiselt Tallinna Botaanikaaias. 
Uute sortide aretamise peamisteks meetoditeks olid hübridiseerimine ja selektsioon, kusjuures tähelepanu pöörati ka hübriidseemikute agrotehnikale.

Botaanikaaedade ja raamatukogude arhiivide uurimisel leidsime hulgaliselt informatsioonilisi viiteid, et paralleelselt sordiaretustööga teadusasutustes käis dekoratiivtaimede sordiaretus ka eraaedades.

Täisväärtusliku informatsiooni saamiseks oleme kontakteerunud paljude aretajate ja kollektsionääridega. 
Eraaednike kogudega tutvumise tulemusel ja nende poolt saadud informatsiooni alusel oleme teinud järelduse,
et sordiaretus eraaedades sai hoo sisse 20. sajandi teisel poolel.

Peamised taimekultuurid, mida kasutati aretustöös on olnud Anemone L., Begonia ×tuberhybrida Voss, Clematis L., Dahlia Cav., Dianthus L., Gladiolus L., Hemerocallis L., Hippeastrum Herb., Iris L., Lilium L., Narcissus L., Paeonia L., Potentilla L., Primula L., Rosa L., Sempervivum L., Syringa L., Tulipa L., paljud teised sibullilled, kõrrelised, leht- ja okaspuud. Kirjalike allikate põhjal võib järeldada, et arvestatav osa sorte on juba ammu hävinud, kuid informatsioon nende aretamisest on avaldatud ja dokumenteeritud erinevates publikatsioonides.

Ilutaimede sordiaretuse tulemused
Erakogude inventeerimise ja raamatukogude arhiivide uurimise tulemusena on leitud üle 1300 Eestis aretatud ilutaime sordi ja aretise, nendest kindla kasvukohaga tänapäeval on 720 sorti. Kogutud andmete põhjal on fikseeritud paljude sortide tänapäevane kasvukoht ning need sordid on kantud dekoratiivtaimede geneetilise ressursi andmebaasi. Samuti on koostatud koondnimekiri, mis annab küllalt kokkuvõtliku pildi ilutaimede sordiaretuse ajaloost Eestis, olles samas kindlasti üheks oluliseks dokumendiks, mille alusel senini leidmata sorte otsida.

Dekoratiivtaimede aretustöö jätkub eraaedades ka tänapäeval. Aretustöö käigus saadavad erinevate kultuuride seemikud on pideva vaatluse all. 
Peamised taimekultuurid, mida kasutatakse tänapäeval aretustöös on Clematis L., Hemerocallis L., Paeonia L., Potentilla L., Primula L. ja Rosa L..
TÜ botaanikaaia ja sordiaretajate vahel toimub pidev koostöö ja infovahetus.

Registreeritud sordid
Päris paljud sordid on jõudnud nii eesti kui ka maailma sordiregistritesse. Eestis Põllumajandusametis on registreeritud 129 elulõnga- ja 15 roosisorti. Rahvusvahelises elulõngaregistris (The International Clematis Register and Checklist) on 156 elulõngasorti, mis kuuluvad aretajatele Uno Kivistik, Eino Kala ja Erich Pranno.
14 Adolf Vaigla sirelisorti võib leida sirelisortide rahvusvahelisest registrist, mida peetakse Hamiltonis (Kanada) asuvas Kuninglikus Botaanikaaias. Rahvusvahelises liiliaregistris on esindatud 7 Vera Jessinovskaja liiliasorti. Edna Kõivu gladioolisort ’Väike Robi’ (’Edna Kõiv’, ’Edna’) on kantud Põhja-Ameerika Gladioolinõukogu registrisse. Tallinna Botaanikaaias aretatud Aili Süvalepa gladioolisort ’Sinilind’ on registreeritud Moskva Peabotaanikaaias. Autoritunnistuse on saanud 8 priimula- ja 3 roosisorti.

Ilutaimede sortide säilitamine Tartu Ülikooli Botaanikaaias ja mujal Eestis
Käivitatud riikliku programmi jooksul on soetatud ja istutatud Tartu Ülikooli Botaanikaaia taimekollektsioonidesse üle 400 ilutaimede sordi, nendest suuremad on iirise (77), liilia (38), elulõnga (37), ülase (33), roosi (51), päevaliilia (23), sireli (18) ja mägisibula (9) kollektsioonid. Tallinna Botaanikaaia kogudes on 93 eesti sorti, nendest suuremad on roosi (41), ülase (18) ja liilia (10) kollektsioonid. Erakollektsioonides on tänapäeval üle 700 sordi ning levinumad ja tuntumad sordid võivad esineda mitmes aias. Elulõnga, iirise, liilia, mägisibula, päevaliilia, põõsasmarana, priimula, roosi ja sireli kollektsioonid on suuremad eraaedades.

 KONTAKT

Tartu Ülikooli botaanikaaed

Lai 38
51005 Tartu

Telefon: 737 6180
E-post: juri.sild@ut.ee

 

Jüri Sild
juhataja, M.Sc.

Tel: 5557 5462
E-post: juri.sild@ut.ee

 

Olesja Escuer
aednik, M.Sc.

E-post: olesja.escuer@ut.ee

Saatke meile kiri

    Meedia:

    Avati Eesti looduslike taimede osakond.

    Aastatel 2015-2018 läbis Eesti looduslike taimede osakond põhjaliku uuenduskuuri, mis valmis Eesti  Vabariigi 100. aastapäevaks.
    Osakonna 1200 ruutmeetril on taimed istutatud vabakujulistele ääristatud peenardele vastavalt looduslikult erinevatele kasvukohtadele, tänu millele saab iga külastaja lähemalt tutvuda erinevate metsa- ja niidutüüpidega ning teiste huvitavate eriilmeliste kasvukohtadega.
    Kohaliku floora pärismaistest liikidest on esindatud ligi pooled ehk 700 liiki, sealhulgas looduskaitsealustest taimedest 110 liiki. Osakonnas säilitatakse enamust prioriseeritud nimekirjas olevatest kultuurtaimede metsikutest sugulasliikidest (crop wild relatives) riikliku programmi “Põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kogumine, säilitamine ja kasutamine 2021-2027” raames.
    Kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamise prioriteetsus sõltub liikide endeemilisusest, seisundist, levikust, ohustatuse tasemest, samuti samasse perekonda kuuluvate kultuurtaimeliikide tootmises ja sordiaretuses kasutamisest ning tähtsusest toidu- ja söödataimena.

    Uudised, teated ja postitused:

    Scroll to Top