Programm loob eeldused põllumajanduskultuuride kohalikku päritolu geneetiliste ressursside kogumiseks, säilitamiseks ja kasutamiseks nii elurikkuse hoidmiseks, kliimamuutuste leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, toidujulgeoleku tagamiseks ning kultuuripärandi säilitamiseks.
Programmi koostas Maaeluministeerium kaasates järgmisi organisatsioone:
Tartu Ülikool, Eesti Maaülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Taimekasvatuse Instituut, SA Eesti Maaelumuuseumid, Eesti Vabaõhumuuseum, Eesti Rahva Muuseum, MTÜ Maadjas, MTÜ Eesti Seemneliit, Keskkonnaministeerium ja Eesti Põllumajandusamet.
Programmi täitjateks Eestis on teadusasutused, kes tegelevad põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamisega:
1. Eesti Taimekasvatuse Instituut: tera- ja kaunviljade, heintaimede, köögiviljade ning õlikultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine ex situ geenipangas, kartuli ja aiakultuuride in vitro säilitamine. Taimede geneetiliste ressursside alases rahvusvahelises koostöös osalemine ja Euroopa-sisese koostöö koordineerimine;
2. Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi Polli aiandusuuringute keskus: puuvilja- ja marjakultuuride geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine kollektsioonaedades.
3. Tartu Ülikooli Loodusmuuseumi Botaanikaaed: ravim-, maitse ja ilutaimede geneetilise ressursi kogumine ja säilitamine kollektsioonaedades.
Programm on kinnitatud maaeluministri 15.01.2021 käskkirjaga nr 1.1-2/7.
Programmi 2021-2027 terviktekst
Estonian PGR programme 2021-2027 (inglise k)
Peamine eesmärk programmi rakendamisel on tagada Eesti päritolu põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi kui sordilise ja liigilise mitmekesisuse fondi kogumine, säilitamine ja uurimine ning luua seeläbi eeldused säästva arengu tagamiseks.
Programmi täitmisega tagatakse Eesti päritolu põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilimine ja kasutamine.
Jätkates 2014–2020 programmi tegevustega pööratakse enam tähelepanu geneetilise ressursi kasutamise lainedamisele ja kultuurtaimede metsikute sugulasliikide säilitamisele.
Seos teiste strateegiadokumentidega ja rahvusvahelise õiguse dokumentidega.
Programmiga täidetakse Eesti Vabariigile välislepingutest tulenevaid kohustusi. Nendeks lepinguteks on bioloogilise mitmekesisuse konventsioon (Convention on Biological Diversity, CBD), ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (The Food and Agriculture Organization of the United Nations, FAO) põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside komisjoni (Commission on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, CGRFA) kinnitatud põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside säilitamise ja säästva kasutamise teine globaalne tegevuskava (Second Global Plan of Action for Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, 2. GPA) ning rahvusvaheline põllumajanduskultuuride geneetiliste ressursside leping (International Treaty on Plant Genetic Resources for Food and Agriculture, ITPGRFA).
Programm panustab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava 2030“ eesmärkide saavutamisse, olles otseselt seotud tegevussuunaga „Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses“ ning kaudselt lõimuvate tegevussuundadega „Põllumajanduskeskkond“, „Taimetervis, loomade tervis ja heaolu“, Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine“ ning „Maa- ja rannapiirkondade areng“.
Programmi tegevused on suunatud järgmise eesmärgi täitmisse: põllu- ja aiakultuuride sortide ning taimse paljundusmaterjali valik on mitmekesine, kvaliteetne ja kohalikesse oludesse sobiv. Samuti on programm vastastikku toetav mitmete valdkondlike arengukavadega (näiteks Eesti maaelu arengukava aastateks 2014-2020, Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ja looduskaitse arengukava aastani 2020).